Eesti Instituut täna

Instituudis töötab täna viis inimest, kes on ametis kas Tallinnas või Ungaris (asutatud 1998) .Varem on tegutsenud esindused Rootsis (1999–2011, 2021-2022), Soomes (1995-2022) ja Prantsusmaal (2001–2009).

“Rahvuskaaslaste programmi raames töötavad kolm eesti keele ja kultuuri õpetajat välismaa üldhariduskoolides.

Instituudi sisulises töös osalevad autorid, toimetajad, toimetuskolleegiumide liikmed, kujundajad ja infotehnoloogiliste rakenduste loojad on oma ala väljapaistvad asjatundjad.

Kodanikualgatusliku ühendusena toimiva Eesti Instituudi tegevuse alus on põhikiri.

Instituudi tööd suunab liikmete üldkogu ning kolmeks aastaks valitav juhatus. veebruaris 2021 valitud juhatusse kuuluvad Karel Zova ja Mart Meri. Mittetulundusühingus on 2020. aasta oktoobri seisuga 40 liiget.

Eesti Instituut saab oma tegevuseks toetust riigieelarvest kultuuriministeeriumi vahendusel. Sellele lisandub konkreetsete ettevõtmiste tarvis erinevatest allikatest laekuv sihtrahastus. Eesti tutvustamiseks välismaal on Eesti Instituudi üks pikaajalisematest koostööpartneritest Välisministeerium. Eesti keele ja kultuuri välisõpet korraldatakse koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Eesti Instituut on Euroopa Liidu rahvuslike kultuuriinstituutide koostöövõrgustiku EUNIC (European Union National Institutes for Culture) liige. Alates 2018. aastast on Eesti Instituudi tegevjuht olnud ka EUNICi Tallinna klastri kaaspresident. Tallinna klastri tegevusest saab teavet klastri sotsiaalmeediakanali kaudu.

Instituudi tegevus lähtub Eesti vabaühenduste eetikakoodeksi põhimõtetest.

 

Eesti Instituudi ajalugu

Eesti Instituudi rajamine kodanikualgatusena 1980. aastate lõpul tulenes eestlaste praktilisest vajadusest sõlmida püsivaid rahvusvahelisi kontakte, mis ei oleks enam Nõukogude võimu kontrolli all. 1988. aasta suvel Lennart Meri koostatud kava järgi sai instituudi ülesandeks püsivate kultuuri- ja haridusalaste välissuhete arendamine ja Eesti tutvustamine välismaal. 4. oktoobril 1988 otsustas Eesti iseseisvuse taastamist taotlev loomeliitude kultuurinõukogu asutada Eesti Instituudi. Ametlik tegevusluba saadi siiski alles aprillis 1989, sellele eelnenud poolaastal toimis instituut tänu vabatahtlikule tööle ja Eesti sõprade toetusele.

Esimestel tegevusaastatel täitis Eesti Instituut mõneti varivälisministeeriumi ja tulevaste Eesti diplomaatide kasvulava rolli. Eesti Instituudi info- või kultuuripunktid tegutsesid mitmel pool Lääne-Euroopas ja Skandinaavias, osadest neist kasvasid diplomaatiliste suhete taastamise käigus välja Eesti Vabariigi saatkonnad. Peatselt paigutusid asjad oma loomulikele kohtadele – instituut keskendus Eesti teabe ja kultuuri vahendamisele ning muutus riigi toel ja tunnustusel oluliseks kultuuridiplomaatia teostajaks.

Majandusaasta-aruanded:

2020
2019
2018
2017
2016
2015
2014

üherealine logo (pdf)


kaherealine logo (pdf)
kaherealine logo (jpg)