Kas aasta 2021 jääb Eesti Instituudi ajakirjadele viimaseks?
Kultuuriministeerium on kuulutanud välja hanke ingliskeelse eesti kirjanduse ja kunsti teabe edastamiseks. 26 aastat on seda rolli täitnud Eesti Instituudi väljaantud ajakirjad Estonian Art ja Estonian Literary Magazine (ELM). Kindlasti saab head ajakirja teha veel paremini, veerandsajandi jooksul on maailm väga palju muutunud ja formaatidele on tekkinud uued nõudmised, samas on järjepidevus kahtlemata üks ajakirja kvaliteedi näitajaid.
Eesti Instituudi, paljude lugejate ja partnerite arvamus EAst ja ELMist on kui püsivalt kõrge kvaliteediga huvitavatest ajakirjadest, millel on ka veebilehed, sotsiaalmeedia jmt. Miks on vaja nüüd, aastal 2021, muutust?
Abielukriisid saavad sageli alguse liigväiksest pere-eelarvest ja kommunikatsioonihäiretest partnerite vahel. Põhjused, miks oleme jõudnud ajakirjakriisi, on instituudi silmis:
1) Raha, ikka raha, mida on ajakirjade kokkupanemisel alati nappinud.
Rahastus, mis on tuginenud paarikümne aasta tagusele kokkuleppele, mida nüüd hakatakse nimetama tellimuseks. Jah, kui rääkida tellimusest, siis ei saagi taolist summat jagada teisiti kui avaliku hankega, kus kõik soovijad (nii Eestist kui ka teistest EL riikidest) saavad osaleda. Isegi kui rahastaja eelistaks üht või teist teostajat, siis ei saa tellimuse korral talle ilma hanketa otse kümneid tuhandeid suunata.
2) Vajadus teha hea paremaks.
Nagu eelpool mainitud, on ajakirjad head, võib-olla isegi väga head, nii et on mõnd organisatsiooni ahvatlenud tahtma seda tööd enda õlule võtma. Instituudi ajakirjade tööformaat on algusest peale tuginenud kolleegiumitele, st kirjanduse ja kunsti valdkonna tähtsamad organisatsioonid on saanud ajakirjade loomisele kaasa aidata. Mida siis ikkagi annaks paremaks teha – kindlasti ajakirjade levi, et jõuda paremini sihtgrupini; tunda ja mõista paremini sihtgrupi vajadusi; ja loomulikult veebiarendust. Paberväljaandeid on viimasel ajal nii palju lihvitud, et nende juures pole vaja teha suuremaid muudatusi.
3) Digivõimaluste suurem rakendamine.
Nõus, et oleks vaja luua innovaatiline atraktiivne veebiplatvorm mõlema valdkonna jaoks. Kogemuste järgi tähendaks taolise keskkonna loomine u 30 000-eurost eelarvet, mis aga antud hanke eelarves kuidagi välja ei tuleks. Ehk siis tuleb kas jätkata olemasoleva veebilehe täiendamist või leida lisarahastus erasektorist? Või sobitub mõne valdkondliku arenduskeskuse juba olemasolev lahendus tellijale ja küsimus on vaid pakkumuse vormistamises?
Eesti Instituut on valmis väljakutsed vastu võtma, hoidma ajakirjade ajaloolist järjepidevust ja koostama ajakirjadele EA ja ELM uued visioonid. Instituudil on väga hea meel, et meil on mõttekaaslasi ja partnereid, kellega koos seda teha. Eesti on ju nii väike, et niigi kitsal pinnal nügimine-trügimine on kõikidele ebameeldiv, pigem saavutame parema tulemuse kokkulepetega.
“Sirbi” intervjuu ELM-i toimetaja Berit Kaschaniga
“Sirbi” intervjuu Estonian Arti toimetaja Annika Tootsiga
Artikkel ERR-is “Kriis abielu kahekümne kuuendal aastal”