essay on smoking ban essay on stress in daily life mps shalimar bagh holiday homework gender discrimination in the workplace research paper pdf cover letter after termination

Szegedi ülikool tähistab hõimupäeva ja

UNESCO põliskeelte aastat Eesti näitustega

10. oktoobril avatakse Szegedi ülikooli Klebelsberg raamatukogus Eesti Rahva Muuseumi näitus “Ajanihe: udmurdi noorte palvused 1993/2017”.

Eesti Rahva Muuseumi foto- ja filmiprojekt tutvustab udmurdi noorte initsiatsiooniriitust ehk üleminekurituaali, millega neid võetakse kogukonna täiskasvanud liikmete sekka. Tänapäeval kohtab taolist riitust Euroopas üsna harva ja udmurtidelgi on see säilinud ainult ühes kohas – Tatarstanis Agrõzi rajoonis Varkled Bodja külas. See traditsioon ei katkenud siin isegi nõukogude ajal ja on elujõuline ka tänapäeval.

Näitusel on esitatud kahe uurimisrühma etnoloogiliste välitööde materjalid. Visuaal-antropoloogiline eksperiment kõrvutab eri aegu, salvestustehnikaid (filmikaamera aastal 1993 ning digikaamera 2017), mitmeid kombestikuga seotud objekte-esemeid ning uurijate arusaama kultuuri talletamisest pildis ja videos. Objektiivi ette on jäänud kahe põlvkonna kombetalitus – 2017. aasta palvustel osalesid 1993. aasta palvetajate lapsed.

Viiekeelne (eesti, udmurdi, inglise, prantsuse, vene) näitus on valminud Eesti Rahva Muuseumi ja Kuzebai Gerdi nimelise Udmurdi Rahvusmuuseumi (Iževsk, Venemaa) koostöös. Projekti toetas Haridus- ja Teadusministeeriumi hõimurahvaste programm. Koostöös Välisministeeriumiga rändab näitus Venemaal, Ungaris, Prantsusmaal jne.

Kuraatorid: Nikolai Anisimov, Svetlana Karm, Arp Karm, Eva Toulouze
Kujundaja: Jane Liiv
Fotod: Arp Karm (1993), Eva Toulouze ja Nikolai Anisimov (2017)
Video: Aado Lintrop 1993, Nikolai Anisimov 2017
Idee autor ja projektijuht: Svetlana Karm

10. oktoobrist on Szegedi ülikooli teabekeskuses TIK väljas ka Kai Tiisläri loodusfotode näitus.

Kai Tiislär töötas aastatel 2008–2015 Ungaris Debreceni ülikoolis eesti keele lektorina. Tema eelmine ja ühtlasi esimene fotonäitus “Killukesi Ungarist” rändas Eestis linnast linna ja  tõi vaatajani muljeid Ungarist: selle maa toidukultuurist ning vaateid nii suurematest kui väiksematest linnadest-küladest. Uue näituse tööd on valminud Eestis pärast autori naasmist kodumaale ja keskenduvad nüüd Eesti loodusele, aastaaegade vaheldumisele, soode ja rabade värviküllusele ja lumiste maastike rahule.