Eesti Instituudi tegevjuhina jätkab Katrin Maiste

Septembris toimunud Eesti Instituudi tegevjuhi konkursil oli kaks kandidaati. Valituks osutus Katrin Maiste, kes sai volituse jätkata tegevjuhina järgmisel kolmel aastal. Valimiskomisjonis olid instituudi nõukogu, Kultuuriministeeriumi ja töötajate esindajad, juhatuse koosseisu kinnitas instituudi üldkoosolek 16. oktoobril. Juhatusse kuuluvad lisaks Katrin Maistele, kes on juhatuse esimees, Mart Meri ja Liina Luhats.

Katrin Maiste on lõpetanud Tartu Ülikooli taani keele eriala 1998. aastal. Õpingud on viinud teda ka Kopenhaageni ja Aarhusi ülikooli. Pärast ülikooli õpetas Maiste taani keelt Taani Kultuuri Instituudis ja Tallinna Pedagoogikaülikoolis (praegune Tallinna Ülikool). 2006. aastal asus Katrin Maiste tööle Eesti Instituuti välisõppe koordineerijana, tema tööks oli välismaa ülikoolides eesti keele õpetamise toetustegevuste, konverentside ja koolituste korraldamine. Maiste on praegugi seotud akadeemilise välisõppega, olles eesti keele ja kuluuri akadeemilise välisõppe programmi nõukogu liige. Maiste valiti Eesti Instituudi juhatusse 2012. aastal. Pärast instituudi eelmise direktori ametist lahkumist 2017. aastal asus Maiste täitma tegevjuhi kohuseid.

„Kultuurisidemete loomine ja hoidmine on oluline nii headel kui ka keerulistel aegadel, oma osa on selles kõigil – riigiasutustel, kultuuriasutustel ja kodanikeühendustel. Eesti Instituudil on kaks tegevussuunda, esimene on esinduste abil Eesti kultuuri viimine publikuni, teine on infovälja pakkumine omapäraste trükiste ning  veebiportaalide kultuur.info ja Estonica.org abil,“ võtab Katrin Maiste instituudi rolli lühidalt kokku. „Kui aga unistada uute esinduste loomisest, siis vaataksin Ukraina ja Jaapani poole. Näen uute kultuuripunktide loomise potentsiaali ka Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Samuti tahaksin leida Eestis uusi partnereid ja suurendada instituudi pakutava infovälja levi ka siinses inforuumis.”

Eesti Instituudi kutsus kokku Lennart Meri 1988. aastal, ametlikult registreeriti instituut 1989. aastal. Mittetulundusühinguna tegutsedes ollakse partner nii loomevalla esindajatele kui ka riigiasutustele. Tihedad sidemed on teiste kultuuriinstituutidega, väliseesti kogukondade ja ülikoolidega. Lisaks Eesti kultuuri levitamisele välismaal on aina aktiivsemalt pakutud keele- ja kultuuriõpet siin elavatele välismaalastele. Instituudil on välismaal kaks filiaali – Ungaris ja Soomes, varem on olnud esindused ka Prantsusmaal ja Rootsis.