Estonian Art 1 2020

Kevadnumbri jaoks on loonud kunstnik Maria Kapajeva visuaalessee “Dream Is Wonderful, Yet Unclear”, mis põhineb tema Kreenholmi manufaktuuriga seotud uurimisprojektil ja äsjailmunud samanimelisel kunstnikuraamatul. Antropoloog Francisco Martínez analüüsib remondi ja säilitamise aspekti Bita Razavi loomingus ning Zane Zajančkauska intervjueerib kuraator Šelda Puķītet seoses kunstipraktikatega, mis sisaldavad kogumist ja arhiveerimist. 

Arhiivide ja arhitektuuri teemal kirjutavad Triin Ojari, kes avab arhitekt Enno Raagi (1926–2006) rikkaliku nõukogudeaegset suvilaarhitektuuri kujutava fotokollektsiooni tagamaid, ja Sandra Mälk, kes selgitab arhitektuurijooniste kogumise spetsiifikat Maire Annuse (1941–2014) isikliku arhiivi näitel. 

Samuti on vaatluse all kunstiinstitutsioonide ja arhiivide vahelised suhted: Marika Agu kirjutab reportaaži Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse (KKEK) arhiividest, milles on erinevaid füüsilisi ja digitaalseid kihistusi alates 1990. aastate algusest. Annika Räim räägib Kumu kunstimuuseumis selle aasta veebruaris avatud 90ndate püsiekspositsiooni näitel uue meedia installatsioonide säilitamise keerukusest. Ning Eesti Kunstimuuseumi digitaalkogu juhataja Ivar-Kristjan Hein toob välja kunstiteoste digiteerimisega seotud problemaatika. 

Lisaks pakub kunstitöötaja Maarin Ektermann kümme lugemissoovitust oma viimase aja huvitavamatest lugemiskogemustest. 

Ajakirja toimetaja on Annika Toots. Kujundanud on Jaan Evart.