Kui palju on võimalik rahvuslikul disainil eristuda tänapäeva globaliseeruvas ühiskonnas; missugusena näeb Eesti disaini kõrvaltvaataja – kas tegemist on eesrindliku Balti riigi nähtusega või hoopis Põhjamaa või Skandinaavia väikese vennaga.

Eestis põhineb arusaam oma identiteedist paljuski kuuluvusel soome-ugrilaste hulka. Üks kultuurilise identiteedi säilimise faktor on olnud eesti keel. Eesti disainerid peavad tähtsaks rahvusvahelise kogemuse omandamist aktiivse välismaailmaga suhtlemise kaudu. Eesti on tänulik oma põhjamaa naabritele, Soomele ja Taanile, kes on pakkunud oma abi disainiteadlikkuse arendamisel. Vaatamata sellele, et tutvutakse kaasaegsete arengusuundadega ja stiilivõtetega jääb ikkagi identiteeti mõjutama oma maa kultuuripärandist ja majandusest lähtuv piirkondlik eripära. Askeetlik, baasvajadustele ja funktsioonile orienteeruv, nutikas ning luksusele mittepretendeeriv esteetika on siinse disaini ühisosa.

Rahvuslikul identiteedil on eestlaste jaoks ikka olnud poliitiline sisu, mis on käivitanud nii teadlikke kui ka alateadlikke kultuurilisi kaitsemehhanisme. Eesti kunst, eriti tarbekunst suutis säilitada teadliku eemalhoidmise, mittesuhestumise. Siiski kasutasid okupatsiooni ajal loovisikud igat võimalust kunstikeele uuendamise kaudu väljendada protesti ametliku ideoloogia vastu.

Paljud rahvad saavad uhkustada oma rahvusvaheliselt tuntud kunsti- ja disainiikoonidega. Kahjuks Eestis on neid vähe. Nimetagem siin mõningaid: Walter Zapp, Bondi filmidest tuntud spioonikaamera Minoxi looja. Zapp töötas Minoxi esimese mudeli välja Eestis 1934 aga kuna Eestis tootjat ei leidnud, sõitis prototüübiga Riiga, kus alustati paari aasta pärast tootmist. Arhitektidele on tuttav Louis Kahni nimi aga vähetuntud on fakt, et ta oli sündinud Eestis, Saaremaal. Hirmus, et perepea võetakse Jaapani sõtta, kolis perekond USA-sse. Tuntud USA kunstnik Kalev Mark Kostabi juured on ka Eestis, tema perekond emigreerus sõja aastatel. Eriti uhked on eestlased aga Lutheri mööblivabriku üle, mis alustas 19 saj ning oma kõrge tehnoloogia ja innovatiivsuse tõttu meelitas siia disainereid kogu maailmast. Selle tehasega seoses on mainitud Alvar Aaltot nime ja Bauhausi. Tehase uhkuseks olid painutatud vineerist tooted ning niiskuskindlast kartongist ja vineerist kohvrid.

Eesti disaini uut ajaarvamist võib alustada eelmise sajandi üheksakümnendatest. Seose turumajanduse avanemisega kinnistus ka arusaam disainist kui kaasaegse kvaliteetse elukeskkonna ja lisaväärtuse loojast. Disaini hakati õpetama alates 1966 Eesti Riiklikus Kunstiinsituudis Bruno Tombergi initsiatiivil. Liiga läänelikku pitserit kandnud sõna disain oli tol ajal keelatud ning asendatud terminiga tööstuskunst. Tänaseks õpetatakse disaini Eesti Kunstiakadeemias (EKA), kahes erakõrgkoolis ning toimib ühisõpe EKA ja Tallinna Tehnikaülikooli vahel. Kaasaegseid disainisuundumusi, sh teenusedisaini ja häid käelisi oskusi saab omandada erinevates kolledzites, Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ja Viljandi Kultuuriakadeemias. Eestis on üle 2500 kõrgharidusega disaineri. Nendest töötavad aktiivselt erialal rohkem kui pooled. Vähestel on võimalus töötada in-house disaineritena, aina enam suureneb disaineritest eraettevõtjate arv. Paremad võimalused tööd leida on graafilistel disaineritel. Disaintooteid- ja teenuseid ekspordib ligi 70 firmat.

Alates 2000.aastast on aktiivselt eesti disaini tutvustatud ka väljaspool Eestit. “Estonian Design in Focus” oli esimene välisnäitus Helsinki Disainimuuseumis. Järgnesid kutsed Kopenhagenisse, Berliini ja St Etienne biennaalile. Eesti disaini kollektsioon on korduvalt osalenud messidel Pariisis (Maison&Objet), Frankfurtis (Ambiente), Londonis (100% Design ja Fashion Week); esinenud naabermaades Leedus, Lätis, erinevates Soome linnades ja Peterburis ning eksponeerinud oma disainisaavatusi ka Hiinas ja USA-s. Eesti Maja Helsinkis on toiminud koostööpartneri ja vahendajana Soome suunal. Tallinnas võib disainerite tihedat asustust märgata maailma 20 kuulsamasse hipsterilinnakusse kuuluvas Kalamajas. 2011 avas disainiliit seal info- ja kompetentsikeskusena toimiva Eesti Disaini Maja, kus asuvad disainistuudiod, kohvik ja galerii ja kus ainsana Tallinnas saab näha väljapanekut 80 Eesti disaineri loominguga.

Alates 2006. aastast korraldab disainiliit disainifestivali Disainiöö. Algsest eesmärgist tutvustada ööpäeva jooksul eesti disaini on kujunenud mitmepäevane rahvusvahelist populaarsust koguv festival, kus on oma saavutusi demonstreerinud üle 20 maa disaineri. Kohustusliku osana kuuluvad programmi näitused, konkursid, harivad loengud ja töötoad; lahutuamatu osa moodustavad moeetendused, PechaKucha õhtud, valgusinstallatsioonid ja muud huvitavad üritused.

Ilona Gurjanova
Eesti Disainerite Liit, esinaine
edl@edl.ee